Põgenemine vesiliiva, loodete mudatasandike ja rabade kinnijäämise eest¶

Petlikult kindlale jõemudale, ranniku suudmemudale, liustikumudale ("jääjahu") või sfagnum-turbarabale astumine ja kohe reitele või vöökohale vajumine on kõrbes hirmuäratav hädaolukord. Erinevalt Hollywoodi filmidest ei ime tõeline vesiliiv ja sügav muda kunagi üksinda täielikult pinnast allapoole, sest inimkeha on vaid umbes poole tihedam kui veega küllastunud liiv ja savi.

Tõelised eluohtlikud ohud, mis kaasnevad jooksvaliiva ja loodete mudalamastiku kinnijäämisega, on aga uppumine saabuvasse ookeani loodetesse, külma märja sette tõttu kiire hüpotermia, kurnatus ja neurovaskulaarne muljumisvigastus või liigese nihestus, mis on põhjustatud heasoovliku lõksu või päästjate püüdmisel. tõmmake need otse üles tuhandete njuutonite vaakumimemise vastu. Teades mitte-Newtoni vedeldamise füüsikat, kuidas millimeeterhaaval jalgu vabalt "vedelda ja selili ajada" ning raskusjaotuslaudu kasutades kaaslast päästa ilma ise mudasse sisenemata päästab elusid.

Tehke seda kohe¶

1. Külmutage kohe ja kukutage raske seljakott enda kõrval asuvale pinnale: lõpetage peksmine või edasimarssimine. Kiire ja meeletu löök lõikab niisket savi- või liivamaatriksit ja paneb teid sügavamale vajuma, samas kui 15-kilose (33-naelise) seljakoti maha viskamine suurendab kohe teie ujuvust ja annab ujuva platvormi, millele toetuda rinnale või küünarnukkidele.
2. Helistage viivitamatult rannavalvele või tuletõrjele, kui olete mõõnaga mudatasandikul või jõesuudmes: enne kui veedate 30 minutit rannikuäärsel porimaal välja kaevamiseks, valige 911 (USAs ja Kanadas), 112 (kogu Euroopa Liidus) või 999 ( Ühendkuningriigis)** või Ühendkuningriigis. hädaabinumbrid kataloog. Lamedate suudmealade sissetulevad looded liiguvad kiiremini, kui inimene joosta suudab, ja spetsialiseerunud mudapäästemeeskonnad vajavad hõljuki või täispuhutavate porikelkude käivitamiseks maksimaalset aega.
3. Laotage oma raskust horisontaalselt, kallutades taha või kõhule: ärge kunagi seiske vertikaalselt nagu aiapost. Kummarduge aeglaselt tahapoole (seljas hõljuvasse asendisse) või ettepoole üle seljakoti, et jaotada keharaskus võimalikult laiale muda või vesiliiva pinnale.
4. Ärge kunagi laske kellelgi end kätest või sõiduki vintsiga otse üles tõmmata: vaakummudas vööni lõksu jäänud inimese otse üles tõmbamine nõuab väikese auto tõstmiseks vajalikku jõudu ja võib õlgade nihestada, selgroo murda või põhjustada surmava muljumis-/reperfusioonisündroomi.
5. Vigutage kumbagi jalga aeglaste väikeste ringjate liigutustega, et vesi imbuks ümber sääre: saapa ja sääre hüdrostaatilise vaakumitihendi purustamiseks pöörake aeglaselt ühte põlve ja pahkluu väikeste 2-sentimeetriste (1-tolliste) ringidena, et tõmmata oma sääre kõrvale õhuke veekiht ja muuta tahke liiv/savi tagasi vedelaks.
6. Tõmmake jalg saapast välja, kui saabas on savisse ankurdatud, ja roomake kõhuga tugevale maapinnale: kui ühtlane suudmesavi hoiab teie saapast nagu betoon kinni, eemaldage pael või libistage jalg kingast välja, tõmmake selili lamades oma põlv aeglaselt maapinnale ja rullige maapinnal või kõndige kindlalt (kõhutõus).

Kiirliiva, mõõnamuda ja raba päästmise töövoog¶

Järgige seda samm-sammult otsustusskeemi, et end vabastada või aidata lõksu jäänud inimest ohutult, lähtudes keskkonnast ja kinnijäämise sügavusest.

flowchart TD
    A["Äkiline vajumine kiirliivas, porimaal või rabas"] --> B["Lõpetage kohe peksmine ja visake raske seljakott pinnale"]
    B --> C{"Kas olete loodete suudmes või ei suuda jalgu 2 minutiga vabastada?"}
    C -->|"Jah: loodete oht või sügav vöökoht"| D["Helistage viivitamatult numbril 911 / 112 / 999 (rannikuvalve / mudapääste) GPS-nööpnõelaga"]
    C -->|"Ei: madal põlvest reieni ulatuv mitteloodeteta muda"| E["Keharaskuse jaotamiseks kallutage torso tahapoole 45-90 kraadi"]
    D --> E
    E --> F["Pöörake üht jalga aeglaselt väikeste ringidena, et vesi alla imbuks ja vaakum purustaks"]
    F --> G{"Kas teie saabas on sidusas savis kinni?"}
    G -->|"Jah"| H["Libistage jalg saapast välja ja ohverdage kinga"]
    G -->|"Ei"| I["Tõstke vabastatud põlv pinnale kiirusega 1 cm sekundis, samal ajal kallutades taha"]
    H --> I
    I --> J["Asetage mõlemad jalad pinnale ja rullige või ujuge-roomake kindlale maapinnale: ÄRGE tõuske püsti"]

Kinnijäämise füüsika: miks te ei saa üle pea vajuda (ja miks te ei saa otse üles tõmmata)¶

Granuleeritud pinnase vedelikumehaanika mõistmine eemaldab vajumise paanika ja paljastab väljapääsu täpse mehaanilise saladuse.

1. Archimedese põhimõte: miks sa hõljud talje või rinna kõrgusel¶

Veega küllastunud vesiliiva, liustiku muda ja suudmemuda puistetihedus on ligikaudu 1,9-2,0 grammi kuupsentimeetri kohta (umbes kaks korda tihedam kui puhas vesi, mis on 1,0 g/cm³). Keskmise inimkeha (koos õhku sisaldavate kopsudega) tihedus on vaid 0,95-1,01 grammi kuupsentimeetri kohta.

Archimedese ujuvuse printsiibi järgi vajub tihedas vedelikus hõljuv objekt ainult seni, kuni see tõrjub välja enda kaaluga võrdse vedelikumahu. Kuna inimkude on ligikaudu poole tihedus kui vesiliiv, saavutab rahulik inimene, kes lõpetab peksmise, loomulikult hüdrostaatilise tasakaalu ja ujub vee all ainult vööni või rinna keskpaigani. Ainus viis, kuidas inimene täielikult alla läheb, on see, kui ta satub paanikasse ja lööb tugevat koormat kandes vertikaalselt või kui saabuv mõõn tõuseb üle tema pea, samal ajal kui tema sääred jäävad all olevasse settesse lukustatuks.

2. Mitte-Newtoni viskoossus ja vaakumpüüdur¶

Märg liiv ja savi käituvad mitte-Newtoni vedelikena (olenevalt savi ja liiva vahekorrast kas nihkega vedeldades või nihkega paksenevatena):

3. 1500 njuutoni tõmbejõu arvutamine¶

Amsterdami ülikooli ja ENS Paris füüsikute ajakirjas Nature avaldatud laborikatsetes mõõdeti täpset jõudu, mis on vajalik ühe lõksus oleva inimese jala sirgeks tõmbamiseks tihendatud vesiliivast normaalsel tõstekiirusel 1 sentimeeter sekundis: kiirel tõstmisel on vaja ligikaudu 100 000 njuutonit võrdväärset jõudu või vähemalt 500 kuni 1 tonni tõstmist. 100 kuni 150 kilogrammi / 220 kuni 330 naela ühe jalaga) lihtsalt selleks, et ületada vaakum jala all ja hõõrdumine piki sääremarja.

Seetõttu on professionaalsete mudapäästemeeskondade poolt rangelt keelatud nööri sidumine lõksu jäänud inimese randmete või vöö külge ja tõmbamine koos kõrvalseisjate grupi, paadi või ATV vintsiga: muda hoiab sääred tugevamini, kui inimese puusa-, põlve- ja õlaliigesed vastu peavad.

Samm-sammult enesepäästmine: kuidas end üksi välja saada¶

Kui astud vesiliiva, liustiku mudasse või mudasse ja tunned, et kukud üle põlvede, täitke viivitamatult see viieastmeline isetõmbeprotokoll:

1. samm: kaotage kaalu ja suurendage oma jalajälge esimese 5 sekundi jooksul¶

1. Ärge proovige astuda veel sammu edasi ja ärge proovige teisel jalal seistes ühte jalga üles tõmmata: vasaku jala tõstmine asetab 100 protsenti teie keharaskusest paremale jalale, viies parema jala kaks korda sügavamale mudasse nagu vaiatõuk.
2. Keerake seljakott lahti ja asetage see otse enda ette või taha mudapinnale: teie pakk toimib kohe räätsa/ujuklauana muda peal, kus saate puhata rinda, käsivarsi või ülaselga ilma vajumiseta. Kui kannate matkakeppe, vintpüssi, õngeritva või triivpuitu, asetage need kaenla alla.

2. samm: nihutage vertikaalselt horisontaalsele (tagasi hõljumise asend)¶

• Kui muda või vesiliiva peal on õhuke veekiht või see on pehme: kallutage ülaselga ja õlad aeglaselt taha, kuni selg, õlad ja pea toetuvad muda pinnale, nagu ujuksite basseinis selili.
• Miks selili lamamine toimib: vertikaalses asendis on kõik 70-90 kilogrammi (155-200 naela) koondunud kahele väikesele 250-ruutsentimeetrisele saapatallale. Seljale toetudes nihutatakse kaks kolmandikku keharaskusest jalgadelt ja jaotatakse see üle 6000+ ruutsentimeetri kehapinnast, peatades kohe igasuguse allavajumise.

3. samm. Vedeldage kolonni ümber ühe jala korraga¶

Nüüd, kui teie torso raskus on teie seljale toetatud (või lameda seljakoti kohal ettepoole nõjatudes):

1. Keskenduge ainult ühele jalale (olenevalt sellest, kumb jalg on veidi madalam).
2. Alustage selle reie ja sääre liigutamist pisikeste, aeglaste ringjate või kaheksakujuliste liigutustega (liigutage ainult 1-2 sentimeetrit / 0,5-1 tolli vasakule, paremale, edasi ja tagasi).
3. Oodake, kuni vesi pilusse niriseb: kui sääreosa surub kergelt vastu augu seinu, avab see teie jala ümber kitsa koonilise pilu. Pinnavesi (või porivesi mudast) niriseb sellesse pilusse piki teie sääreosa.
4. Pöörake ja painutage oma pahkluu õrnalt 2 kuni 5 minutit. Tunnete, kuidas sääre ümber olev tihe tsemenditaoline haare muutub järk-järgult supiseks vedelaks suspensiooniks, kui vesi jõuab teie pahkluuni ja lõhub teie kanna all oleva vaakumtihendi.
5. Kui teie saabas on keevitatud sügavasse savi: sirutage ühe käega piki sääreosa alla (hoides samal ajal rindkere paki küljes), tehke saapapaelad lahti või vabastage need ja tõmmake sukaga jalg aeglaselt kingast välja. 150-dollarise matkasaapa või Wellingtoni saapa kaotamine pole midagi võrreldes tõusva mõõnaga.

4. samm: tõmmake vabastatud põlv aeglaselt pinnale¶

• Kui jätkate selili lamades aeglasi ringjaid liigutusi, tõmmake vabastatud põlv aeglaselt 45-kraadise nurga all rinna poole ülespoole tempoga mitte rohkem kui 1 sentimeeter sekundis.
• Kui teie vasikas ja jalg muda pealmisele pinnale lahti murduvad, pane jalg horisontaalselt muda peale (ärge kunagi asetage jalga vertikaalselt alla).
• Puhka 30 sekundit, seejärel korrake täpselt sama aeglast ringikujulist liigutust, et vabastada teine ​​jalg, kuni mõlemad jalad on muda peal.

5. samm: veereke või ujuge-roomake tagasi kindlale maapinnale¶

Kui lamate tasasel liival või mudalal, mõlemad jalad vabad:

• Ärge kunagi tõuske kõndimiseks püsti enne, kui olete täielikult tagasi tugeval kivil, kuival rohul või kruusal. Kallast 3 meetri (10 jala) kaugusel püsti tõusmine lööb teid otse läbi maakoore vööni.
• Selle asemel rullige mööda muda pinda külili nagu palk või lamage kõhuli/selili ja kasutage aeglast rinnuliujumise/seliliujumise liigutust (lükkades seljakotti endast ette), et libistada jaotatud keharaskus üle muda ülaosa lõpuni kindlale maapinnale.

Teise lõksus oleva inimese abistamine teiseks ohvriks saamata¶

Kui matkakaaslane, laps või koer tungib sügavasse mudasse või vesiliivasse, kui olete ikka veel kindlal pinnasel, on teie reegel nr 1: ÄRGE kõndige püsti muda peale, et neid haarata.

1. Loodepiirkondades helistage viivitamatult professionaalsele muda-/rannikuvalve päästele¶

Professionaalsed tuletõrje- ja rannavalve mudapäästetehnikud kasutavad spetsiaalset varustust, mida kõrvalseisja ei saa korrata:

• Nad kannavad hiiglaslikke rihmadega poripatju/mudasid (laiad alumiiniumist või komposiit-räätsade stiilis platvormid, mis neljakordistavad jala pindala), lükkavad täispuhutavaid päästeradasid (mudakelgud) mööda tasapinda ja kannavad mööda suruõhu- ja veetorusid: pikki õõnsaid terastorusid, mis on ühendatud veepaagi või pumbaga allapoole. kinni jalad, et süstida surve all olevat vett või õhku otse ohvri jalgade alla, purustades hüdrostaatilise vaakumi 5 sekundiga, nii et ohver ujub otse välja.

2. Kuidas kõrvalseisjad saavad ooteajal kaldalt turvaliselt abistada¶

1. Märkige ohvri asukoht GPS-nööpnõela ja visuaalse kaldatähisega: laial, ilmeta mudalal või sooalal öelge 911/112/999 dispetšerile oma nutitelefoni täpsed GPS-koordinaadid (või what3words kolmesõnaline ruut) ja siduge ere jope kaldajoonel pulga külge, et päästjad saaksid kohe ohvriga samale joonele jõuda.
2. Viskake või lükake "Kaalujaotusplatvorm" ohvrile: vaadake ringi rannas, paadi vettelaskmises või rajal, et leida kõike tasast ja laiust, mis hõljub või jaotab kaalu:
   • surfilaud, aerulaud (SUP), süsta või kanuu
   • puidust plank, vineerileht, redel või triivpalk
   • Täispuhutav õhkmadrats, magamisalus, päästevest (PFD) või tühi vesikann
   • Kaks suurt seljakotti lukuga kinni
   • Siduge köis laua või eseme külge, kui teil see on, ja libistage see üle muda ohvrini, et ta saaks oma rinna ja käed platvormile toetuda, et vajumist peatada ja torso raskust jalgadelt maha võtta.
3. Andke ohvrile tööriist, et kaevata ja vett mööda jalgu alla juhtida: visake talle süsta mõla, matkakepp või sile puukepp (seotud nööri külge, et nad seda ei kaotaks). Ohver võib libistada mõla tera või kleepida otse alla mööda reie ja sääre väliskülge ning seda õrnalt edasi-tagasi kiigutada, et avada veekanal alla pahkluuni, purustades vaakumtihendi.
4. Hoidke kannatanu ülalt soojas: 5-10 kraadi Celsiuse järgi (41-50 kraadi Fahrenheiti) märg muda juhib kehasoojuse kiiresti alakehast välja. Viska ohvrile soe kuiv jope, villane müts ja tuulejope, et panna ta ülakehale sel ajal, kui ta jalad vabastab või päästmist ootab.
5. Kui peate kasutama köit pärast ohvri jalgade lõdvestamist: Ärge kunagi siduge köit ümber ohvri palja vöökoha või randmete ja tõmmake kõrgelt kaldalt üles. Alles pärast seda, kui ohver on oma jalgade ümber vee alla ajanud, vaakumi purustanud ja lauale seljale või kõhule nõjatunud, keerake köis mõlema kaenla alla (üle päästevesti või kokkuvolditud mantlipadjandi) ja rakendage aeglast, õrna horisontaalset pinget, samal ajal kui ohver peksab ja ujub ise üle pinna.

Ekstraheerimisejärgne arstiabi: hüpotermia, šokk ja hüdrostaatiline muljumisvigastus¶

Kui inimene on sügavast mudast, vesiliivast või külmast turbarabast lahti tõmmatud, ärge laske tal püsti tõusta ja proovige kohe auto juurde tagasi kõndida.

1. Circum-scue kokkuvarisemine ja hüdrostaatiline pigistamine¶

Kui inimene on 30 minutit kuni mitu tundi vöö- või rinnasügavuses raskes tihedas mudas lõksus, toimub tema alakehas kaks ohtlikku füsioloogilist nihet:

• Hüdrostaatilise rõhu muutus (Post-immersion Collapse): tihe muda kaalub kaks korda rohkem kui vesi ja avaldab tugevat välist survet jalalaba-, sääre- ja reieveenidele, pigistades verd ülespoole rindkere südamikusse ja samal ajal jalgu jahutades. Kui tõmbate inimese mudast välja ja tõstate ta kohe püsti, kaob see väline rõhk korraga: veri tormab koheselt alla külmadesse laienenud jalaveenidesse, põhjustades järsu vererõhu languse südames ja ajus (ortostaatiline šokk) või kutsudes esile surmava vatsakeste virvenduse, kui jääkülm jalaveri paiskub tagasi sooja südamesse (**).
• Pikaajalise kambri / muljumise sündroom: kui inimene oli rohkem kui 2-4 tundi kinni tihedas, kokkusurutavas settes, võis vasikate või reite lihaskude kannatada isheemia (hapnikunälja) all, kogunenud kaalium ja müoglobiin, mis vabanevad ekstraheerimisel vereringesse.
• Õige päästejärgne asend: hoidke päästetut rõhtsalt lamades** kuival pinnasel (või isoleerituna külmast maast eraldatud patjadel/jakkidel) vähemalt 15-30 minutit. Lõigake või koorige külmamärjad mudast läbiimbunud püksid ja sokid õrnalt maha, mähkige need kuivade tekkide või veekindla päästekotti sisse (kattes pea ja kaela), andke täieliku valvsuse korral sooja magusat mittealkohoolset jooki ning laske parameedikutel need kanderaamiga haiglasse transportida, et jälgida sisetemperatuuri, elektrolüütide ja neerude taset.

Rannikumuda, pilukanjon ja rabade vältimise kontrollnimekiri¶

Enne matkamist mööda rannikualasid, põimitud liustikujõesänge, kõrbeveekogusid või põhjapoolseid nõmmealasid järgige neid kuut reeglit, et vältida lõksu sattumist:

• Kontrollige ametlikke kohalikke loodete tabeleid ja lisage 2-tunnine ohutuspuhver: ärge kunagi kõndige saabuva (üleujutuse) tõusulaine korral rannikualade mudatasandikele, liivavallidele või mõõnateedele. Minge välja ainult langeva (mõõna) ajal, seadke äratus tagasipööramiseks vähemalt 1 tund enne surnud mõõna ja kontrollige tuule suunda (tugev rannikutuul surub mõõna sisse kuni 45 minutit varem ja kiiremini kui trükitud mõõnatabel).
• Testi kahtlast maad ees matkakepi või pika kepiga: kanna kaasas matkakeppi või tugevat puidust saua. Enne kui astute palja jõe liivavallidele, märjale mudale või erkrohelistele samblalaikudele, pistke varras kindlalt enda ette maasse; kui varras vajub pingutuseta käepidemele või paneb ümbritseva 2 meetri (6 jala) maapinna nagu tarretis võbelema (vedeldamine), kõndige mööda seda laialt mööda kõrgemat kruusa või kivi.
• Tutvuge vesiliiva ja sügavate rabaaukude visuaalsete hoiatusmärkidega:
  • Jõesängides ja kanjonites: jälgige siledaid, märgasid, lainelisi liivalaike jõgede sisekäänakutes või kohtades, kus maa-alune vesi imbub ülespoole, eriti seal, kus varasemad jalajäljed on veega täitunud ja kadunud.
  • Põhjapoolsetes turbarabades ja rabades: Vältige erksaid neoonrohelisi või erksaid lubjarohelisi sametisi samblalaike (Sphagnum cuspidatum) lamedates lohkudes istumist; erkroheline sfagnum kasvab otse sügavate põhjatute veebasseinide ("rababasseinide") peal, samas kui pruunikaspunased kanarbikud, tarnad ja kuivemad kühmukesed tähistavad kindlamat turvast.
• Hoidke oma seljakoti puusavöö ja rinnaku rihm lahti, kui ületate poriloid või jõgesid: kui libisete või vajute sügavasse vette ja mudasse, siis kui raske vöörihm on juba lahti võetud, saate seljakoti kahe sekundiga õlgadelt kehitada.
• Kandke rinnataskus veekindlat VHF-mereraadiot või satelliit-SOS-sõnumit: ärge kunagi hoidke oma telefoni või PLB-d seljakoti sees poripinnal; hoidke seda rinnal või õlarihmal veekindlas kotis, et saaksite rannavalvele helistada isegi siis, kui teie käed on kaetud libeda saviga.
• Ärge kunagi kõndige üle kuulsate loodete suudmealade ilma ametliku kohaliku giidita: suured jõesuudmed, nagu Morecambe'i laht ja Solway Firth (Ühendkuningriik), Mont-Saint-Michel Bay (Prantsusmaa), Turnagain Arm / Cook Inlet (Alaska) ja ** (Chanda Bay maa-alune Fundy kanal) kiirusega 15-25 km/h (9-15 miili tunnis). Ületage ainult tähistatud radadel või koos sertifitseeritud kohaliku giidiga.

Korduma kippuvad küsimused¶

Allikad kontrollitud¶

• HM rannikuvalve ning mere- ja rannikuvalveagentuur (MCA, Ühendkuningriik): muda päästmise tööprotseduurid, ranniku mudatasandiku ohutuse nõuanded ja hüdrostaatilise ekstraheerimise standardid
• National Fire Protection Association (NFPA, Ameerika Ühendriigid): NFPA 1006 / NFPA 1670 Standard operatsioonide ja väljaõppe kohta tehniliste otsingu- ja päästejuhtumite jaoks (pinnavee, jää ja muda/muda kraavi kinnijäämine)
• Rahvuspargi teenistus (NPS, Ameerika Ühendriigid) ja Alaska loodusvarade osakond (Ameerika Ühendriigid): Canyon Country Quicksand Mechanics (Glen Canyon / Zion) ja liustiku muda / suudmeala mudatasandiku ellujäämisjuhised (Turnagain Arm & Wrangell-St. Elias)
• Kuninglik riiklik päästepaatide institutsioon (RNLI, Ühendkuningriik) ja lahe otsingu- ja päästeamet (Morecambe Bay, Ühendkuningriik): loodete mudatasandiku kinnijäämise füüsika, suruõhu/veetoru vabastamine ja sukeldumisjärgse kokkuvarisemise ennetamine
• Loodus (Bonn, D., Khaldoun, A. et al., Amsterdami Ülikool ja ENS Paris): "Liquefaction of Quicksand Under Stress" (reoloogia, ujuvuse tasakaalu ja Newtoni ekstraheerimisjõu arvutused)
• Šotimaa mägironimine ja Iiri turbaalade kaitsenõukogu (Ühendkuningriik ja Iirimaa): Turbaraba / Maavärinate ohu tuvastamine ja enesepäästeprotokollid

Seotud juhendid¶

• Riphoovused ja ookeanivee hädaolukorrad
• Kadunud matkates või telkides
• Kõnnumaa hüpotermia ja külm
• Purustusvigastus ja sektsiooni sündroom
• Hädaabinumbrid